Linna algusaasta 1649. aasta
Rahvaarv 70 500 inimest
Pindala 1 347 km2
Lappeenranta, Saimaa järve pärl, on sõbralik ja looduslikult kaunis linn. See on Lõuna-Karjala administratiiv- ja ettevõtlus- ja kultuurikeskus.
Lappeenrantal on mitu hellitusnime – Saimaa järve värav, Värav itta, Ratsaväelaste linn, Pärnapuude linn. Kõik nimed pärinevad mingil moel linna ajaloost. Näiteks istutati Lappeenranta parkidesse esimesed pärnad 1780ndatel aastatel, tänapäeval ääristab linnatänavaid pea 2600 pärna.
Kindlus oma muuseumidega, käsitööpoed ja kohvikud lausa õhkavad endast ajalugu. Iga päev väljuvad sadamast mitmed laevad suundudes läbi Saimaa kanali Saimaa järve saartelabürinti. Kindlasti ei tohiks unustada külastada Skandinaavia suurimat, kolmest tonnist liivast ehitatud liivakindlust!
Talv on Lappeenrantas elav ja aktiivne hooaeg. Teatrietendused ja kontserdid, suurepärased majutusvõimalused, lummavad muuseumid ja parimad võimalused aktiivseks ajaveetmiseks vabas õhus ja kõige selle juurde Karjala külalislahkus, muudavad Lappeenranta turistidele atraktiivseks sihtkohaks aasta läbi. Hästihooldatud murdmaa suusarajad algavad linna keskelt ja linnas toimub talvel mitmeid põnevaid suusaüritusi
Asudes kahe kultuuri piiril, on Lappeenranta ajalugu värvikas. Lappeenranta sadamapiirkonda tunti 17. sajandil Lapvesi turuplatsina. See oli nii suure tähtsusega kaubanduskoht, et krahv Pietari Brahe tegi Rootsi valitsusele ettepaneku anda Lapvesile linnaõigused.
1649. aastal andis Rootsi kuninganna Kristiina linnale linnaõigused. Linna rootsikeelseks nimeks sai ("metsiku mehe kallas"), mis tulenes linnavapi kujutisest.
Rootslased alustasid Lappeenranta kindlustamist pärast 1721. aastat. Lappeenrantalahingus 1741. aastal alistati kindlus 5 tunniga. 1721. aastal, jäi Lappeenranta Vene võimu alla, pea 100 aastat enne ülejäänud Soomet. Hiljem püüdis Gustav III veelkord kaotatud territooriumi tagasi vallutada, kuid see ei õnnestunud.
Alles 1811. aastal ühinesid "vana Soome" ja ülejäänud Soome taas. Sellega algas 130-aastane periood, kui Lappeenranta polnud enam sõdade ja lahingute tander, vaid muutus rahulikuks sisemaa piirkonnaks. Alles teises maailmasõjas tuli Lappeenrantal läbi elada Nõukogude armee poolne rank pommitus.
Lappeenrantapeamised tööstusharud on puidutöötlus, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, teenindussektor, kivitööstus, metallurgia. Lappeenrantas on keskmise suurusega lennujaam, mis saadab teele kuni 30 lendu päevas, rongid sõidavad erinevatesse paikadesse üle Soome, Mustola kaubasadam oma ühendusega Soome lahele läbi Saimaa kanali.
Lappeenrantapakub haridust pea igal tasemel, sh on võimalik õppida Lappeenranta Tehnoloogia Ülikoolis, Lõuna-Karjala Rakendusteaduste Ülikoolis, Armeeakadeemias.
Rakvere ja Lappeenranta sõlmisid sõpruskoostöölepingu 1994. aasta mais. Lepingujärgselt tehakse koostööd majanduse alal, linnahalduses, haridusalal, vahendatakse kontakte organisatsioonide