Rakveres avati linna aukodaniku Edith Kotka-Nymani skulptuur

Rakvere Linnavalitsus
Pressiteade
3. oktoober 2021

 

Päikesekullane Rakvere tervitas 3. oktoobri lõunal arvukat rahvahulka, kes olid kogunenud Pikk tänav 22 väljakule linna aukodaniku, Edith Kotka-Nymani skulptuuri pidulikule avamisele.

Edith Kotka-Nyman oli Rakvere hea tahte saadik, kes panustas pikki aastaid Rakvere ja Rootsi Sigtuna kommuuni vaheliste tihedate ja viljakate koostöösidemete loomisesse pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, õpetas eesti keelt ning tutvustas Eesti ja Rakvere kultuuri- ja ajalugu. Rakvere linna aukodaniku tiitel omistati Edith Kotka-Nymanile 1998. aastal.

Skulptuuri avamisele oli saabunud suur delegatsioon Rootsist, kus olid esindatud nii Rakvere sõpruslinna Sigtuna esindajad kui Edithi sugulased.

Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami meenutas oma kõnes, et kui piirid 1990ndate alguses avanesid, tekkisid Rakverel tihedamad sidemed ka Rootsiga. „Õnneks sattus selleks paigaks Sigtuna kommuun ja veel suuremaks õnneks sattus seal elama Edith," lausus Juhkami. Edith, kes  oli oma esimesel reisil Rakverre tõlgi rollis, jäi meelde lahke, sõbraliku ja aktiivsena. Õige pea kujunesid Rakvere ja Sigtuna vahel iga linnajuhi jaoks ideaalsed suhted, kuna tekkisid sõprusühingud, mis tegutsesid aastaid väga intensiivselt. Nagu ka skulptuuri avamisel eesti ja rootsi lugusid esitanud rahvamuusikaansambel Kungla, kes on aktiivselt esinenud mitmel korral nii Rakveres kui Sigtunas toimunud sõprusüritustel.

Mihkel Juhkami sõnul on Rakvere linnal hea komme tunnustada neid inimesi, kes on linna jaoks midagi suurt korda saatnud. „Rakvere linnas on paar suurkuju, kes ei ela enam siin linnas, kuid kes veetsid siin lapsepõlve ja noorusaastad. Üks neist oli Arvo Pärt ja teine Edith Kotka-Nyman. Andes neile aukodaniku tiitli, oleme mõelnud ka sellele, kuidas nad linna reaalselt saaksid sisse kolida. Meil võiks olla üks väljak, kus nad pidevalt kohal viibivad. Ühe ideena võiks see väljak, kus Edithi skulptuur seisab, lõplikult valmides kanda Sigtuna väljaku nime," kõneles Juhkami.

 

Sigtuna linnapea Olov Holsti sõnul oli võimalus osaleda nii erilisel tseremoonial Sigtuna kommuuni esindajatele suur au ja privileeg. Ta meenutas soojalt Edithit, et kes tegi aastate jooksul märkimisväärset tööd lähendamaks Eestit ja Rootsit ning panustas heategevusse. „Edith oli lõputu energiaallikana aktiivne erinevatel elualadel, toetades ja kaasates tüüpilisel edithilikul viisil enda ümber olnud inimesi. Edith oli üks vähestest inimestest, kes tõesti suutis oma eluajal maailma paremaks muuta. Sigtunas on väga vähe Edithi vanuses inimesi, eriti naisi, kes ei tea, kes ta on. Ja kui te palute inimestel Edithit kirjeldada isiksusena, siis lahke, ääretult abivalmis, avatud, soe ja pühendunud on tihti kasutatud sõnad," rääkis Sigtuna linnapea.

Edith Kotka-Nymani kolm last, Hendrik, Katrin ja Helle lasid kõneleda emal. „Oleme leidnud ema majas palju fotosid ja dokumente, teiste seas ka ühe kirjandi, mille ema kirjutas 12aastasena rootsi keeles, Rootsi koolis, umbes aasta pärast Rootsisse tulekut," rääkisid nad. Kirjandis meenutas väike Edith kolm päeva ja kaks ööd kestnud põgenemist üle tormise mere ülerahvastatud ja kipaka laevaga, rannal järele lehvitavaid ja nutvaid inimesi, tekirullidesse peidetud noori mehi ja poisse. „Varahommikul kui avamerele jõudsime, heisati Eesti sinimustvalge lipp. Lipp, mis viimased neli aastat oli keelatud olnud. Selle lipu all sõitsime tundmatusse. Seda päeva ma ei unusta kunagi. See päev, kui oma armastatud Eestit viimane kord nägin," kirjutas ta toona. 28. septembril 1944 jõudsid nad Rootsi, mis tundus neile muinasjutumaana. Rootsi jäi Edith jäi elama 73 aastaks. Ta pidi 31 aastat ootama, enne kui sai oma armastatud Eestimaad jälle näha. Alles 1975. aastal sõideti terve perega Eestisse. Laste sõnul on Eesti ja Rakvere alati olnud Edithi ja nende südame lähedal. „See, et Edith nüüd igaveseks ajaks Eestisse jõuab, on nii fantastiline meile. Me tuleme teda tihti vaatama," lubasid Edithi lapsed.

Edith Kotka-Nymani skulptuuri autoril, Gea Sibola Hansenil on südamlik traditsioon panna igasse valmivasse teosesse kaasa väike luuletus. Seekord inspireeris teda ilus lugu Edithist ja kaunis suvi. Kuid nüüd oli esimene kord, kui ta oma luuletuse avalikustas, sest tavaliselt jäävad need vaid looja enda teada.

Skulptuuri sisse talletatud luuletuse kandis ette Rakvere Teatri näitleja Toomas Suuman.

Varbad vees ja suvi südames
kuulan mere rahuliku loksumist
suvine meretuul juukseid sasib
värskuse lõhna neisse mässib.

Soojad liivaluited
lainete kohin
taamal kajaka hõiked
rohukõrte sahin
sirel lõhnab magusalt.

Skulptor Gea Sibola Hansen  avaldas lootust, et väike Edith võetakse rakverlaste poolt omaks nii nagu Edith armastas Rakveret. „Kui kellelgi ununeb Edithi lugu, siis on see jäädvustatud QR koodina pingile, mida võib alati avada ja lugeda," lisas ta.

Skulptuuri arhitekt Mai Šein tunnustas Rakvere linna suurepärase idee eest, kus osatakse tänada oma inimesi, neid märgata, innustada ja tunnustada. „See on ju tegelikult elu põhiväärtus."  

10. oktoobrini on Rakvere Galeriis avatud näitus, mille keskmes on Edith Kotka-Nymani skulptuuriansambli loomise protsess. Lisaks on seal fotosid ja meenutusi Edith Kotka-Nymani elust ja taieseid Gea Sibola Hanseni loomingust.

 

Teate edastas:

Kristel Mänd
Kommunikatsioonispetsialist
Rakvere Linnavalitsus
510 4544