http://www.stadt-luetjenburg.de/
Lütjenburg asub Ida-Holsteinis Kieli (35 km) ja Oldenburg/Holsteini (22 km) vahel ja 7 km kaugusel Läänemerest. Lütjenburg kuulub Plöni maakonna juurde ja on allkeskuseks lähipiirkonnale Lütjenburg- Land. Lütjenburgi linna territoorium hõlmab 615 ha. Lütjenburgi linnas elab ca 5700 inimest; Lütjenburgi lähipiirkonnas on ca 16 000 elanikku.
Lütjenburgi linna lähtekohaks oli Ida-Holsteini künklikusse maastikusse paigutunud esinduslik, sajanditevanune tellistest kirik, mis seisis asunduse südames. Selle vahetus läheduses arenesid küla, turg ja põllumajanduslik kogukonnaasula.
Helmold von Bosau „Chronica Slavorumist" (u. 1170. a.) teame, et kirikute rajamise Ida-Holsteinis võtsid ette Schauenburgi krahv Adolf II ja piiskop Gerold. Tänane uurimine lähtub sellest, et Lütjenburgi tellistest kirik rajati 1158. ja 1160. a. vahel. Esimene dokumentaalne tõestus olemasolevast kirikust ja asundusest on aastast 1163. Seoses Oldenburgi (1233/35) ja Plöni (1236) linna rajamisega Schauenburgi krahvi Adolf IV poolt dateeritakse praegu Lütjenburgile linnaõiguste andmine aega „enne 1238. a."
2. juulil 1275 kinkis Schauenburgi krahv Gerhard I „Luttekenborgi" kodanikele „täieliku Lübecki õiguse ja neljapäevase aastalaada", seda kinnitas aastal 1642 Taani kuningas Christian IV.
Linna eesotsas seisid eluks ajaks valitud raehärrad; kaks vanimat valiti linnapeadeks. Rae asukohaks oli raekoda, mis kuni 1860. aastani seisis Lütjenburgi turu-platsi ääres.
15. sajandil mainitakse esmakordselt käsitööliste ameteid. Käsitööliskond arenes nii kiiresti, et 1800. a. paiku võib rääkida silmapaistvast käsitööliste linnast. Sageli vaevati kodanikke võõraste vägede majutamise ja aadlimõisahärrade pantimistega, katku ning muude taudide tõttu surid kodanikud või põlesid nende majad tulekahjudes maha, nagu näiteks 1827. a., mil 8 tunni jooksul hävis tules 72 maja.
Kuni Teise maailmasõjani elas linnas vaevalt rohkem kui 2400 inimest. Pärast 1945. a. kahekordistus elanike arv paljude Saksamaa idaaladelt lahkuma sunnitud inimeste tõttu. Aastal 1962 sai Lütjenburgist garnisonilinn ja täna on ta liiduarmee 6. õhutõrjerügemendi asukoht.
Nii arenedes on Lütjenburgi elanikkond vahepeal kasvanud rohkem kui 5700 kodanikuga linnaks. Haldusreformi raames ühendati Lütjenburgi linn ja Lütjenburgi ümbrus üheks „Lütjenburgi omavalitsuseks". Nõnda on Lütjenburgi linnapea ametikoht ühiskondlik töö. Linnavolikogu koosneb 19 volinikust, keda valitakse 5 aastaks.
Läänemere valge rand kuulub maastikupilti, mis ümbritseb Lütjenburgi linna. Turismil on suur tähtsus selle rahuliku, idüllilise paiga jaoks Hohwachteri lahe ääres.
Varsti 800- aastaseks saav Lütjenburgi linn pakub kliimaravikuurortina ideaalseid eeldusi kosutavaks puhkuseks Läänemere rannikul ja maastiku poolest vaheldusrikkas Holsteini Šveitsis. Ümbritsetuna 5 looduskaitsealast pakub end vaatleja silmale looduslik maastik ilma kiirteede, raudteede, tööstusrajatiste või lennujaamadeta. Rahulikud põlluvaheteed, sageli ääristatud looduslikust põõsastarast ja vanadest tammedest, kui ka avarad, hõredad metsad kutsuvad jalgrattasõidule ja pikematele jalutuskäikudele.
Linna erilisteks eheteks on barokkstiilis raekoda aastast 1790 ja värvalimaja aastast 1576, mis oma 400 aastaga on Lütjenburgi linna vanim elumaja. Selles sõrestikmajas asub täna perekonnaseisuamet. Ka 17. sajandil ehitatud „Vana postimaja" kuulub linna ilusamate hoonete hulka. Lütjenburg on üks täiuslikumaid väikelinnapilte liidumaa Holsteini poolel. Vanad munakivisillutisega tänavad viivad üla-linnast all-linna või turuplatsile, linna südamesse. Turuplats oma telliskivipunaste kodanikemajade ja hilisgooti stiilis Michaeli - kiriku võimsa torniga on koht pidudeks ja pidutsemiseks. Eriti armastatud fotomotiivideks on kodukandipäraselt ehitud maipuu ja kodanike poolt rajatud kaev oma traditsioonilise Hein Lüthi kujuga.
Linna sümbol on 1898. a. linna territooriumil Vogelbergil rajatud Bismarcki torn, mille jalamile ehitati restoran. Siit avaneb üks kaunimaid vaateid Ida- Holsteini künklikule maastikule. Hea nähtavuse korral võib Lütjenburgist näha Taani saari.
Kossau oru kõrval on nüüdseks looduskaitse all ka naabruses oleva Hessensteini otsamoreenid. Arvukad haruldased taimed ja loomad on leidnud siin oma eluruumi. Viimastel aastatel on selles piirkonnas linna serval, nn. Nienthalis, rekonstrueeritud tornlinnus, millesarnaseid on tõendite kohaselt Lütjenburgi piirkonnas 13. sajandil olnud 11. Siin saab kogeda ajalugu ja kultuuri kooskõlas loodusega.
Sõprusleping Rakverega sõlmiti 1999. a. Plöni maakonna sõprussuhete raames Lääne-Viru maakonnaga (1989).