10.06.14

www.lapua.fi

 

Linna asutamisaasta: 1581 (kihelkond)


Pindala: 751,1 km2


Elanike arv: 14 234 inimest

Asukoht: Helsingisse 375 km, Vaasa 80 km, Turu 318

C.L. Engeli Katedraal (1827), endise padrunivabriku vanadesse valdustesse loodud kultuurikeskus Vanha Paukku ja Alajoki tasandik, mis on tuntud oma maastikuilu ja seal elutsevate haruldaste lindude pärast, seovad muude vaatamisväärsuste seas tänapäeva Lapua tema ajalooga. Tugevad traditsioonid ja värvikas ajalugu on Lapua tuleviku alustaladeks.

Lapua asustati 14. sajandil ning sellest sai iseseisev kogukond 1581. aastal. Iseseisvus ja ettevõtlikkus on olnud sellele piirkonnale iseloomulikud läbi aegade. Saeveskid ja vabrikud esindavad vanimaid Lapua tööstustraditsioone. Lapua padrunivabrik, mis loodi 1923. aastal, mi soli Talvesõjas ja teises maailmasõjas  Soome armee peamine laskemoonaga varustaja. Lapua on ka rahvusliikumiste sünnipaik. Poliitilisse ajalukku on Lapua läinud Suure Nujasõja (1596 – 1597), 1918. aasta sõja ja Lapua liikumisega (1929 – 1932). Lapua on tuntud 19. sajandil ja 20. sajandi alguses seal tekkinud kristlike äratusliikumiste poolest.

Lapua pakub mitmekesiseid võimalusi aktiivsteks tegevusteks ja puhkuseks. Suurimaks magnetiks on Simpsiö suusakeskus, mis on kahtlemata parim omataoliste seas Lääne-Soomes. Spordialadel on Lapua inimesed aktiivsed nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasemel, olümpiamedaleid on võidetud maadluses ja odaviskes. Kultuurikeskus Vanha Paukku on saavutanud rahvusvahelise tunnustatuse mitmekesise kultuuri- ja ettevõtlikkuskeskuseks olemise eest.

Lapua on oma andeid arendada soovivate oskuslike inimeste linn, sest tugev teadmistebaas loob aluse edukusele. Härmänmaa Kutseharidusinstituudis on võimalik saada kraad paljudes eri elukutsetes. Lisaks üldhariduskoolidele on Lapuas keskkool, konservatoorium, rahvaülikool, Lapua Kristilik Instituut. Linn panustab suuresti nii kohalikku ja rahvusvahelisse koostöösse ning on pühendunud ettevõtlikuse tugevdamisele  ja ettevõtete kasvamisele ja rahvusvahelistumsele. Lapuas on üle 1000 ettevõtte, paljud neist on osa suurtest rahvusvahelistest kontsernidest, samas tegutsevad Lapuas paljud traditsioonilised perefirmad. Kõige tugevam ettevõtluseharu on metallitööstus, eriti selle energiaharu. Ettevõtte Thermopolis Oy juhtimisel on Lapuast saamas rahvusvaheliselt tunnustatud innovatsiooni edasiviija energiasektori arendamise alal. Teiste tööstusharude seas on keemiatööstus ning naha- ja tekstiilitööstus. Turismisektor panustab ajaloole, kultuurile ning paljudel aasta ringi toimuvatel üritustele ja talveturismile.

Ettevõtlusel on Lapuas sügavad juured. Lapua tuntud ütluseks on "kui sul pole tööd, siis pead selle endale looma". Lapuas on umbes 1000 ettevõtet ja tööpuudus on Lapua piirkonnas alla Soome keskmise. Vastvalt Lapua linna visioonile ja strateegiale, usub linn ettevõtluse tugevdamise tähtsusesse ja ettevõtete rahvusvahelistamise ning kasvu toetamisse. Lapua soovib kaasa aidata töökohtade loomisse igal moel, nt teenuste-, turismi-, tehnoloogiasektoris kui ka looduse- ja kultuuriettevõtluses ja linn peab oluliseks luua ettevõtlusele hea ja konkurentsivõimeline keskkond.   Töökohtade arv Lapuas kasvab mitmetes ettevõtlusharudes. Ettevõtted soovivad areneda ja paljud neist on oma alal tipus Soomes ning ka rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Linna eesmärgiks on tagada ettevõtlusele vajalikud tingimused ja investeerib tugevate harude kasvu (metalli- ja energiasektor). Linn on aktsionär paljudes uuringu- ja arenguorganisatsioonides, nt Thermopolis Oy ja Emineo Oy ning osaleb arengualastes projektides. Samuti keskendub linn traditsiooniliste ettevõtete uuendmisele ja konkurentsivõime parendamisele. Oluliseks on ka paljude piirkonna energiaettevõtete kasvutingimuste tugevdamine.

Lapua linn ja Rakvere linn sõlmisid sõpruslepingu 1990. aastal. Lepingu järgi toimub koostöö nii ametlikul kui kodanike tasemel, koostööd tehakse veel noorsoo-, hariduse, kultuuri, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Samuti otsitakse võimalusi ühiste EU-alaste projektide läbiviimiseks. 

Toimetaja: ILMAR KUTSER