Mõttetalgutel arutleti võimaluste üle, kuidas lähendada tasemeharidust huviharidusega.

15. novembril peeti Rakvere Reaalgümnaasiumi aulas enam kui 150 linna munitsipaalkoolide ja huvikoolide õpetaja osavõtul maha mõttetalgud "Rakvere mitteformaalse hariduse sidustamine formaalharidusega".

Koolituse korraldas Rakvere linn eesmärgiga lähendada tasemeharidust huviharidusega. Koolituse esimeses pooles rääkis koolitaja Pille Liblik (haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja) sellest, millised võimalused annab koolile riiklik õppekava mitteformaalse ja informaalse õppe arvestamisel õpitulemuste omandamisel, taolise lähenemise olulisusest õpilaste arengu toetamisel, õppekoormuse ja õppe kavandamisega seoses.

 

Koolitaja Pille Liblik haridus- ja teadusministeeriumist/Foto: Jaanus Lekk

Pille Libliku sõnul on formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimumine oluline teema igas linnas ja huvihariduses õpitu arvestamine tasemeõppes on võimalik juba praegu. Ta rõhutas ka, et  läheneda tuleks iga lapse võimekusest ja vajadustest lähtuvalt. Mõttetalgutel kuuldu on sisendiks ka hariduse riigistrateegia 2035 koostamiseks.

Mõttetalgud/Foto: Jaanus Lekk

Koolitaja Lii Araste (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud) rõhutas huviharidust kui üht osa noorsootöö vaatest, pannes õpetajad ühiselt mõtlema, kuidas saaks formaalset ja mitteformaalset haridust lõimida. Tema sõnul on oluline kaasata pigem neid noori, kes pole tänaseks veel huvihariuse juurde teed leidnud. Grupitööde tulemusel sõnastati võimalused, mida saab teha KOV, kooli juhtkond ja õpetaja ise, et toimuks lõimumine ja õppimine.

Mõttetalgute osas pakuti ühiselt  välja takistavad tegurid, mis pärsivad huvihariduse arvestamist üldhariduskoolis ning otsiti praktilisi lahendusi nende takistuste eemaldamiseks. Korraldajate üheks eesmärgiks oli ka linna õpetajatelt teada saada, kuidas töötada edasi teemaga "Linn kui õpikeskkond".