« Tagasi

Info koroonaviiruse kohta

3. märts 2020

 

Lähtuvalt ECDC (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus) riskihinnangust on alates 26.02 koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik ja Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea.

Vaata koroonaviiruse haigus COVID-19 olukorda WHO Euroopa regioonis interaktiivse kaardina.

 

COVID-19 SÜMPTOMID JA LEVIMINE

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid. Kuna viiruse leviku ja selle poolt tekitatud sümptomite osas esineb endiselt ebaselgusi, siis ennetavalt rakendatakse rangemaid meetmeid.

Viirus levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha. 

Koroonaviiruste põhjustatud nakkuse esmaseks ennetusmeetmeks on hea kätehügieeni järgimine (vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF) .

 

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

Tutvuda veebilehega: www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

COVID-19 kahtlustatakse patsiendil, kellel on äge respiratoorne nakkus (esineb vähemalt üks järgmistest sümptomitest: köha, palavik, hingamisraskus) ja kes oli 14 päeva enne sümptomite ilmnemist lähikokkupuutes COVID-19 nakatunuga või viibis COVID-19 riskipiirkonnas.

Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Perearst hindab patsiendi anamneesi ning vajadusel korraldab haige hospitaliseerimise kiirabiga.

Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda endale kiirabi. Sealjuures teavitada tervishoiutöötajat COVID-19 riskipiirkonnas viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest.

Kindlasti ei tohi pöörduda otse EMO-sse ega lastehaiglasse.

 

Koroonaviiruse vältimiseks:

  •  Pese tihti käsi

Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse.

  • Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad.
     
  • Järgi hingamisteede hügieeni
     
  • Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
     
  • Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasilevimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.
     
  • Väldi kontakti

Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastavad inimesed. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.