« Tagasi

Soolikaoja hakkavad puhastama ujuvsaared

Rakvere Linnavalitsus
Pressiteade
04.06.2021

 

Keskkonnaministeeriumi juhtimisel läbiviidava projekti „Virumaa veed puhtaks!" (LIFE IP CleanEST) raames parandatakse 10 aasta jooksul Virumaa veekogumite seisundit. Rakvere linnas uuritakse projekti raames Soolikaoja seisundit.

Soolikaoja on halva ökoloogilise seisundiga 7,5 kilomeetri ulatuses tugevasti muudetud veekogum. Selle valgala on 122,1 ruutkilomeetrit. Uuringuga tuvastati Soolikaoja reostuskoormus, mille järel töötatakse välja reostuse vähendamise meetmed. Koostamisel on ka projekt oja tagasijuhtimiseks looduslikku sängi alamjooksul.

Rakvere linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Riin Sikka sõnul koguti ja analüüsiti projekti I faasi jooksul (2019-2020) Soolikaoja veekvaliteedi kohta hulk andmeid. „Uurimistulemused näitavad, et Soolikaoja on lämmastiku osas halvas seisundis. See on põhjustatud kõrgest nitraatide sisaldusest vees, mis on iseloomulik piirkonna põhjaveele. Samuti leidub Soolikaojas mitmeid teisi saasteaineid," rääkis Riin Sikka.

Uurimisgrupi juhi Vallo Kõrgmaa (Eesti Keskkonnauuringute Keskus) ettepanekul on kõige mõistlikum kasutada Soolikaoja põhjasetete ohtlike ainete sisalduste vähendamiseks ning pinnavee kvaliteedi parendamiseks fütoremediatisooni võtteid ehk taimtervendamist.

„Tegu on rohetaimede ja nendega seonduvate mikroorganismide kasutamisega, et vees olevad kahjulikud saasteained lagundada ja kahjutuks teha. Sellise looduslähedase tervendusmeetme rakendamiseks rajatakse kolmele paistiigile ujuvsaared," selgitas ta.

Vallo Kõrgmaa sõnul on Rakvere ujuvsaared Eestis esmakordne lahendus. „Ujuvsaared tekivad ka looduslikult (nt Narva jões, Porkuni ja Endla järvedes), kuid tehisujuvsaari on inimeste poolt rajatud erinevatel eesmärkidel läbi ajaloo (nt ujuvad külad Peruus, asteekide ujuvad aiad)," rääkis Kõrgmaa. Vee puhastamise eesmärgil on ujuvsaari hakatud kasutama alates 2000-ndate aastate keskpaigast. Lahendusi on nii reo-, sademevee kui ka pinna- ja merevee jaoks.

„Ujuvsaarte kasutamise idee Rakveres lähtus eelkõige tõigast, et Soolikoja on linna vahel mitmes kohas ümber kujundatud paisjärvedeks, mis on sobilikud tehnoloogia kasutamiseks. Teisteks olulisteks argumentideks oli, et lahendus on suhteliselt odav ning töötab passiivselt. Boonuseks on veel, et saared pakuvad uusi elupaiku vee-elustikule ja pesitsuspaiku lindudele," ütles Vallo Kõrgmaa.

Ujuvsaared tehakse kergest ujuvmaterjalist, need hulbivad vabalt veepinnal ning tõusevad-laskuvad veetaseme muutudes.

Saartel olevad taimed tagavad saasteainete tõhusa eemaldamise veekogust, pakuvad silmailu (mis on oluline linnakeskkonnas), soodustavad elurikkust ja varjutavad vett, mis aitab reguleerida vee temperatuuri ja piirata päikesevalguse hulka vetikate vohamiseks.

Kirikuaia pargi tiiki paigaldatakse kolm ujuvsaart ning tiikidevahelisse kanalisse puiduhakke filter. Supeluse pargi tiik saab viis ujuvsaart ja Allika pargi paistiigile paigaldatakse kolm ujuvsaart.

Kokku on kavas rajada Rakvere linna tiikidele 11 ujuvsaart kogupindalaga 102 m2.

Ujuvsaartele istutatavate taimede osas tehakse valik taimede seast, kes armastavad vett ja tarbivad juurte abil veest saasteaineid (nt villpea, hundinui ja erinevad iirised).

Nitraatide sisalduse vähendamiseks paigaldatakse Kirikuaia pargi tiikide vahelisse kanali põhja puiduhaket sisaldavad kotid. Sarnast lahendust katsetatakse käesoleval ajal nt ka Uus-Meremaal.

Kirikuaia pargi tiikidele paigaldatakse automaatseirejaam, mille eesmärgiks on saasteainete ja erinevate vee omaduste mõõtmine, et jälgida ujuvsaarte ja nitraadifiltri efektiivsust ja mõju veekogule.

Töödega alustatakse 4. juunil.

 

Lisainfo:

Riin Sikka
Keskkonnaspetsialist
Rakvere Linnavalitsus
5650 9134

 

Teate edastas:

Kristel Mänd
Kommunikatsioonispetsialist
Rakvere Linnavalitsus
510 4544