« Tagasi

Tallinna korteriühistute esimehed tutvusid Rakvere kortermajade renoveerimise edukate praktikatega

12. oktoobril toimus Tallinna Kesklinna korteriühistute esimeeste väljasõit Rakverre, eesmärgiga tutvuda Rakvere linna praktikatega nõukogudeaegsete korterelamute terviklikul rekonstrueerimisel. Sooviti Rakvere edulugu oma silmaga näha.

Rakvere Linnavalitsuses aset leidnud kohtumisel osalesid lisaks enam kui kümnekonnale korteriühistu esimehele ka Tallinna Kesklinna Valitsuse linnakeskkonna osakonna spetsialistid. Rakvere abilinnapea Neeme-Jaak Paap tutvustas külalistele Rakvere linna käimasolevaid arenguprojekte, linnavalitsust ja Tarka Maja. Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärna andis põhjaliku ülevaate 2011.  aastal toimunud Seminari tänavaala ideekonkursist ja selle kulgemisest. Järgnes ringkäik Rakveres, et rekonstrueeritud kortermaju kohapeal vaadata. Praktilisi kogemusi ja soovitusi jagasid külalistele ka omanikujärelvalve tegijad Mati Tekkel ja Andrus Läll, kes erinevate ühistutega rekonstrueerimisportsessi juba edukalt läbinud. Külastati ka Rakvere Rohuaia lasteaeda, mille näol on tegemist rekonstrueeritud liginullenergia hoonega.

Fotol: Tallinna Kesklinna korteriühistute esimehed ja Tallinna Kesklinna Valitsuse linnakeskkonna osakonna spetsialistid külaskäigul Rakvere Linnavalitsusse.

Tallinna Kesklinna Valitsuse linnakeskkonna osakonna juhataja Aigar Palsneri sõnul on avalikkusele teada, et Rakvere korteriühistud korraldavad nõukogudeaegsete elamute terviklikku rekonstrueerimist, kasutades selles tõhusalt ka riigi tuge. "Olulise linnaruumilise efekti annb just kõnealuste elamute välisilme värskendus. Hea praktika on see, kui korrastatakse terve tänavalaotuse ulatuses või kogu piirkonna majad. Rakvere linna võib siinjuures tuua esile positiivse näitena ja loodetavasti leiab tehtu järgimist ka mujal ning motiveerib ühistuid selles suunas koos edasi liikuma," sõnas Palsner.

"Näeme selgelt, et Rakvere edulugu ja meie korteriühistute väga tubli töö innustab teisi piirkondi ja linnu. Rakverel on tõenäoliselt kõige suurem võimalus terves Baltikumis, tõusta esimeseks linnaks, kus kõik nõukogudeaegsed korruselamud on saanud uue hingamise ja energiaefektiivsema kuue," tunnustab Rakvere linnapea Marko Torm aktiivseid linlasi.

Aigar Palsner rõhutas kuuldu põhjal omavalitsuse toetust ja kaasamõtlemise olulisust, seda eelkõige Seminari tänava ideekonkurssi silmas pidades. "Arvestades konkursi tulemust saab Rakvere linn anda suunad elamute rekonstrueerimise projektide koostamiseks ning on olemas ka sisend kogu tänavaruumi rekonstrueerimiseks ja inimsõbralikumaks muutmiseks," lisas ta.

Palsneri sõnul on nad korraldanud aeg- ajalt väljasõite ka teistesse omavalitsustesse ning külastanud erinevaid objekte inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Rakveres üllatas külalisi positiivselt elanike ehk korteriühistu liikmete entusiasm ja motiveeritus oma elukeskkonna parandamisel. Seda ilma linnapoolse rahalise toeta hoovialade ja fassaadide korrastamisel erinevalt Tallinnast.

Rakveres kuuldud praktikad on rakendatavad ka Tallinnas. "Meie poolt vaadatuna Tallinna kesklinnas Keldrimäe piirkonnas, kuhu on püstitatud nn nõukogude majaehituskombinaatide tüüpprojekti kohased paneelmajad, mis amortiseeruvad iga aastaga üha rohkem ning millele on uue elukaare andmine juba hädavajalik," võttis Palsner intensiivse programmi Rakveres kokku.