Elanikke kokku (kommun): 37 793
Elanikke Sigtuna linnas ja selle vahetus ümbruses: 9243
Kommuuni pindala: 352m2
Asukoht: 47 km Stockholmist
Armas õdus linn Mälari jõe kaldal. Väike jalakäijate tänav oma hubaste kohvikute, kunstigaleriide, äride ja restoranidega. Romantiline rannapromenaad ja külalislahke sadam. Maitsvad saiakesed ja päevi kestvad ajaloolised pidustused. Kultuuripärand, mis elustab argipäeva. Siinne rahu ja harmoonia jõuab iga külastajani. Ja see on nii olnud üle tuhande aasta.
Sigtuna linn asutati umbes 980. aasta paiku, kuningas Erik Segersälli poolt ning seda peetakse Rootsi vanimaks linnaks. Asukoht, Mälari järve kallas, oli kuninga jaoks köitev ka sel kaugel ajal. Sigtuna oli riigi keskus ja linna peatänav, Stora Gatan, on säilinud tänapäevani sama pikana kui tuhat aastat tagasi. 995. aastal vormiti just siin esimesed Rootsi mündid.
Sigtuna kommuunis asuv Arlanda lennujaam võtab vastu 17 000 000 külalist aastas. Loomulikult ei jää kõik need inimesed kommuuni, kuid statistika kohaselt on Sigtuna Rootsis hotelliööbimiste edetabelis neljandal kohal, jäädes alla vaid Stockholmile, Malmöle ja Göteborgile. Paljud Sigtunasse jõudnutest tulevad siia eneseharimise eesmärkidel – kommuunis on terve rida kõrgklassilisi konverentsi- ja koolituskohti. Ilmselt ühelt poolt tänu lennujaamale ja nendele aukartustäratavatele numbritele ja teisalt ajaloo pärast, nimetavad sealsed elanikud Sigtunat kõigi aegade kohtumispaigaks.
Sigtunasse tullakse loomulikult ka vaatamisväärsuste pärast. Viikingiaegadest pärit ruunikivid, keskajast pärit kümned kirikud ning renessansi- ja barokkstiilis lossid – siin on palju vaadata ja ajalugu tuletab end meelde igal nurgal. Kuskil mujal pole nii palju ruunikivisid kui Sigtunas. Linnas on umbes kümmkond tervet ruunikivi ja ümbruskonnas veel umbes 140 kivi. Ruunikivid püstitati 11. sajandil mälestuseks kogukonna olulistele liikmetele. 1740ndatel ehitatud Sigtuna Raekoda on Rootsi ja võimalik, et ka Euroopa väikseim. Samuti looduslikud supluskohad, väljakutseid esitavad golfirajad ja rikkalikud shoppingu-võimalused.
Kommuuni enim asustatud elupaigaks on Märsta, kus elab 62% elanikest, Sigtuna linnas 19% ja Rosersberg 4%. Kui Sigtuna linna ajalugu ulatub tuhande aasta taha, siis on Märsta suhteliselt uus asula, mis asustati 1866. aastal seoses raudtee tulekuga, kuid kasvas plahvatuslikult 1957. aastal. Just sel aastal otsustati Stockholmi piirkonna lennuväli ehitatakse Sigtuna kommuuni piiridesse.
Sigtuna kommuun erineb paljudest teistest Stockholmi piirkonna kommuunidest selle poolest, et see pole "magala", mis varustaks pealinna tööjõuga. Sigtuna kommuun elab ka päevasel ajal ning tegelikkuses on Sigtunasse tööle sõitjaid rohkem kui vastupidi. Selle põhjuseks on loomulikult Arlanda lennuväli, mis pole vaid Põhjamaade üks kahest suurimast lennujaamast vaid ka üks Rootsi suurim töökoht, kus töötab üle 200 ettevõtte ja üle 13 000 töötaja.
Sigtuna on ka tuntud koolilinn – siin on õppinud kuningas Carl XVI Gustaf ja Olof Palme. Kuid aastatel 1945-1947 tegutses Sigtunas Eesti Gümnaasium, kus õppis ca 100 eesti pagulasnoort. Neist enamus sooritas seal oma küpsuseksami ning sai just Sigtunast edasiseks eluks tuule tiibadesse. Huvitavaks faktiks võib lugeda, et õpilaste hulgas oli ka Eesti praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvese ema, Ira Rebane. SEG mälestuseks püstitati 2007. aastal Sigtuna Raekoja kõrvale mälestuskivi.
Rakvere ja Sigtuna sõlmisid koostöölepingu 1991. aastal. Koostöölepingu kohaselt tehakse koostööd sotsiaal-, haridus-, kultuurivallas, linnahalduslikes jms küsimustes. Üle aasta korraldatakse sõpruslinna kultuuripäevi – 2008. augustis toimusid Rakvere kultuuripäevad Sigtunas. Koostöölepingu allkirjastamisaastast alates tegutseb ka Sigtuna-Rakvere sõprusühing, mille eestvedajaks on Rakvere linna aukodanik Edith Kotka Nyman (surnud 07.04.2017).