Eesti Tervislike Linnade Võrgustik väisas Rakveret

10.-11. oktoobril kogunes MTÜ Eesti Tervislike Linnade Võrgustik Rakverre, et pidada üldkoosolek ja viia läbi sügiskool.
 
MTÜ Eesti Tervislike Linnade Võrgustik on Eesti kohalikke omavalitsusi ühendav katusorganisatsioon, kes on võtnud missiooniks ja väljundiks tervisliku omavalitsuse põhimõtete kandmise. Võrgustikku kuulub täna 14 kohalikku omavalitsust. Otsuse kuuluda võrgustikku teeb kohaliku omavalitsuse volikogu.
 
Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku kohtumine Rakveres (Foto: Kristel Mänd)
 
Loreida Küppas, Põltsamaa vallavalitsuse arenguspetsialist ja võrgustiku juhatuse liige: „Võrgustik on WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) ideede kandja ja algselt kandis organisatsioon nime Eesti Tervislike Linnade võrgustik. Kuna haldusreformi tulemusel on paljudest linnadest saanud vallad, siis räägime täna ikkagi kohalikust omavalitsusest, mitte linnast."
 
Rakveres peetud üldkoosolekul võeti vastu uus põhikiri ja langetati otsus, et nüüdsest kannab organisatsioon nime Eesti Tervislike Omavalitsuste Võrgustik, et sisu ja nimi oleks kooskõlas.
 
„Tervislik omavalitsus - see on sõnum, et kohalik omavalitsus panustab inimesse kohapeal, tema tervisesse ning heaolusse. See on pikk tegevuste ja planeerimise faas. Võrgustikus jagame häid praktikaid ja nõuandeid, anname ka signaali nö riigi poole tagasi. Oleme ka koostööpartner riigile. Nii nagu täna – meil oli koosolekul ministeeriumi esindaja, kes jagab oma kogemust, aga kuulab ka meid kui partnerit," täiendab Janika Usin, Põlva valla abivallavanem, kes on kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja võrgustikus, selle juhatuse liige ja koordinaator.
 
Rakverre tõi võrgustiku traditsioon koguneda kordamööda liikmete juures ja soov kaks korda aastas - nii sügisel kui kevadel, kogemusi vahetada. „Soovime näha ja kuulda, mida kohapeal tehakse, kuidas panustatakse tervisesse, tutvuda asutustega. Kutsume ka erinevaid partnereid ümber laua rääkima aktuaalsetel teemadel. Kuna 10. oktoobril tähistatakse ülemaailmset vaimse tervise päeva, siis puudutame meiegi seda teemat," selgitab Usin. Sügiskool ja kevadkool on võrgustiku traditsioon. Teemaderingi valitakse hetkel kõige aktuaalsemad, millele fookust suunata. Ettepanekuid tuleb ka projektidest, millega võrgustik on kaasa läinud. Rakveres külastati Rakvere Spordikeskust, Aqva spordikeskust ja Rohuaia lasteaeda. Tartust oli külla tulnud liikumislabor, kes rääkis liikuma kutsuvast koolist ja selle projekti tegevustest.  
 
Võrgustiku juhatuse liikmete sõnul võimaldavad  kaks korda aastas toimuvad silmast-silma kohtumised kohaliku omavalitsuse poolt volitatud isikutel või inimestel, kes tervise teemadega kohalikul tasandil toimetavad, üksteise heade praktikatega tutvuda. Kokku saades tekivad uued ideed ja sünergia, millest võib sündida põnevaid ettevõtmisi ja on ka sündinud. Kogemuste vahetamine toob mitmeid vau-efekte. „Suurepärane näide on Rakveres tutvustatud seiklusorienteerumise projekt. See on äge asi, mida saaks kõik maakonnad üle võtta ja hea näitena ellu viia. See ei nõua suurt investeeringuid, vaid on kokkuleppe küsimus. Aga idee on super!" tõi Loreida Küppas positiivse näite. „Kui juba üks piirkond midagi sellist põnevat ette võtab, siis nakatab see ka teisi võrgustikuliikmeid või ka väljaspool võrgustikku olevaid liikmeid. Ja saame rääkida üle-eestilise mastaabi mõõtmest, mis on ju ka eesmärk, et meie inimeste tervisesse panustamine oleks üle Eesti ühtemoodi või vähemalt võimalik ühtemoodi," lisas Usin. 
 
Arutleti ka idee üle korraldada kõigis võrgustiku koolides ühel ajal, ühese suunitluse ja sisuga liikumispäevi. Tegutsedes järjepidevalt ja laia mõõtmega jõuab sõnum rohkemate inimesteni. Võrgustiku eesmärk on, et inimene oleks ja elaks kauem tervena. „Ka Sotsiaalministeeriumi ettekandes nägime, et missioon aastaks 2030 on, et Eesti inimene elaks kauem ja elaks kauem tervena elatud eluaastaid," võttis Janika Usin võrgustiku missiooni kokku.