Detailplaneeringute kehtestamine

Rakvere linnavolikogu 18.07.2018. a otsusega nr 55 kehtestati L. Koidula tn 11b kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine ühiskondlike hoonete ja tehnilise taristu rajamiseks; arhitektuur-ehituslike tingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine, normikohase parkimise ja liikluse organiseerimine, haljastuse, heakorra ja keskkonnakaitseliste põhimõtete seadmine.

Detailplaneeringu koostamisel on lähtealuseks Rakvere linna üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala segafunktsioonilisel ja üldkasutataval maa-alal. Planeeringu koostamise eesmärgi kohaselt saab maa-ala juhtfunktsioon olema ühiskondlike ehitiste maa, mistõttu ei ole detailplaneeringuga kavandatu osaliselt üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringuga antakse maa-ala täpsem kasutusviis ja sihtotstarve.

Kavandatav tegevus ei ole Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevus ega ületa Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu toodud künnisvõimsusi.

Lähtuvalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloom ust ja sisust ei mõjuta detailplaneering keskkonnakaalutluste integreerimist teistesse valdkondadesse ega oma tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalasite nõuete ülevõtmisel.

Detailplaneeringuala tuum alal asub täna niidetav haljasala, kus kõrghaljastus sisuliselt puudub. Tegemist ei ole suure loodusväärtusega ala ega elupaigaga. Naabruses asuvad mitmed suured hooldatud pargid, mille rekreatiivne väärtus on oluliselt suurem.

Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei esine keskkonnaregistri andmeil kaitstavaid loodusobjekte ning kavandatava tegevuse mõju ei ulatu lähimate kaitstavate loodusobjektideni.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke.

Kuna lähipiirkonnas on müratundlikud alad, tuleb ehitusprojektis näha ette ehitusmüra vähendavad meetmed.

Liiklusmüra modelleerimise alusel võib järeldada, et detailplaneeringu realiseerimine ei halvenda märkimisväärselt planeeringuala lähiümbruse müraolukorda ning müratase võib mõnes piirkonnas ka väheneda.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse planeeritud kruntide omanike poolt nende tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.

Planeeritava ala suurus u 17500 m².